Eesti seadused nõuavad, et kõik Eesti ettevõtted esitaksid igal majandusaastal majandusaasta aruande. Majandusaasta aruande eesmärk on anda ülevaade ettevõtte finantsseisundist, tulemustest ja rahavoogudest majandusaasta jooksul. Eesti ettevõtete majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on sätestatud äriseadustikus ning see on reeglina 6 kuud pärast majandusaasta lõppu, st hiljemalt 30. juuniks.
Aruande esitamise tähtajast võib erandeid teha ainult kohtu või registriametniku otsusel. Sellisel juhul tuleb taotleda tähtaja pikendamist enne tähtaja saabumist ja esitada määratud tähtajaks taotlus koos põhjendustega.
Majandusaasta aruanne koosneb mitmest osast: bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja tegevusaruandest. Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit majandusaasta lõpus, kasumiaruanne annab ülevaate ettevõtte tulemustest ja rahavoogude aruanne näitab ettevõtte rahavoogusid ja nende allikaid.Tegevusaruanne annab ülevaate ettevõtte tegevusest, arengusuundadest ja tulevikuplaanidest. See võib sisaldada ka muud olulist, nagu turuülevaated ja konkurentsi analüüs.
Näidis majandusaasta aruanne võiks näiteks välja näha järgmiselt:
Majandusaasta aruanne
Ettevõtte nimi: XYZ OÜ
Majandusaasta periood: 01.01.2022-31.12.2022
Bilanss | EUR |
---|---|
Varad | |
Käibevarad | |
Raha ja raha ekvivalendid | 5 000 |
Nõuded ja ettemaksed | 7 000 |
Varud | 10 000 |
Kokku käibevarad | 22 000 |
Põhivarad | |
Materiaalsed põhivarad | 20 000 |
Kokku varad | 42 000 |
Kohustused ja omakapital | |
Lühiajalised kohustused | |
Võlad ja ettemaksed | 5 000 |
Pikaajalised kohustused | |
Laenud ja liisingud | 9 500 |
Omakapital | |
Aktsiakapital | 2 500 |
Jaotamata kasum | 2 000 |
Aruandeaasta kasum | 23 000 |
Kokku kohustused ja omakapital | 42 000 |
Bilanss annab ülevaate ettevõtte finantsseisundist konkreetsel kuupäeval. Varad on ettevõtte omanduses olevad varaobjektid, mis võivad olla kas põhivarad (mida kasutatakse ettevõtte pikaajalises tegevuses) või käibevarad (mida kasutatakse ettevõtte lühiajalises tegevuses). Kohustused on raha, mida ettevõte võlgneb teistele, sealhulgas lühiajalised (makstavad tagasi aasta jooksul) ja pikaajalised (makstavad tagasi pikema perioodi jooksul). Omakapital on summa, mida ettevõte on saanud oma aktsionäridelt ja kasumid, mis pole veel välja makstud.
Tabelis esitatud bilanss näitab, et ettevõtte varad kokku on 42 000 eurot, millest käibevarad moodustavad 22 000 eurot ja põhivarad 20 000 eurot. Ettevõtte kohustused kokku on samuti 42 000 eurot, millest lühiajalised kohustused on 5 000 eurot, pikaajalised kohustused on 9 500 eurot ning omakapital 27 500 eurot (aktsiakapital 2 500 eurot, jaotamata kasum 2 000 eurot ja aruandeaasta kasum 23 000 eurot).
Bilanss ja kasumiaruanne on ettevõtte juhtkonna, investorite, võlausaldajate ja teiste huvitatud osapoolte jaoks olulised finantsaruanded, kuna need annavad ülevaate ettevõtte finantsseisundist, tulemustest ja rahavoogudest. Täpsem finantsanalüüs aitab juhtkonnal ja investoritel hinnata ettevõtte edukust, rahavoogude tõhusust ning potentsiaalset kasvu ja laienemist. Samuti aitavad need aruanded võlausaldajatel hinnata ettevõtte maksevõimet ning otsustada, kas laenu andmine ettevõttele on riskantne või mitte.
Bilanss on üks olulisemaid finantsaruandeid, mis annab ülevaate ettevõtte finantsseisundist konkreetsel kuupäeval. Bilanss on jagatud kolmeks põhikategooriaks: varad, kohustused ja omakapital.
Varad on ettevõtte omanduses olevad varaobjektid, mis võivad olla kas põhivarad (mida kasutatakse ettevõtte pikaajalises tegevuses) või käibevarad (mida kasutatakse ettevõtte lühiajalises tegevuses). Põhivarad võivad hõlmata hooneid, masinaid ja seadmeid, samuti muid pikaajalisi varasid nagu patendid ja kaubamärgid. Käibevarad hõlmavad varusid, raha ja nõudeid klientidelt.
Kohustused on raha, mida ettevõte võlgneb teistele, sealhulgas lühiajalised (makstavad tagasi aasta jooksul) ja pikaajalised (makstavad tagasi pikema perioodi jooksul). Lühiajalised kohustused hõlmavad näiteks võlgu tarnijatele ja lühiajalisi laene, samas kui pikaajalised kohustused hõlmavad pikaajalisi laene ja muid finantskohustusi.
Omakapital on summa, mida ettevõte on saanud oma aktsionäridelt ja kasumid, mis pole veel välja makstud. Omakapitali suurus näitab, kui palju ettevõttel on oma vara pärast kohustuste tasumist.
Bilansi analüüs aitab hinnata ettevõtte finantsseisundit ja tulevikuväljavaateid. Näiteks kui ettevõtte varad on suuremad kui tema kohustused, tähendab see, et ettevõte on finantsiliselt tugev. Kui aga kohustused ületavad varasid, võib see viidata võimalikele raskustele, kuna ettevõte võib olla rahalistes raskustes või vajada rohkem finantse.
Kokkuvõttes on bilanss oluline finantsaruandlusvahend, mis annab ettevõtte juhtkonnale, investoritele, võlausaldajatele ja teistele huvitatud osapooltele teavet ettevõtte finantsseisundi ja varade ning kohustuste kohta.
Kasumiaruanne | EUR |
---|---|
Müügitulu | 70 000 |
Müüdud kaupade ja teenuste kulud | -45 000 |
Brutokasum | 25 000 |
Muu äritulu | 5 000 |
Muu ärikulu | -7 000 |
Puhaskasum | 23 000 |
Kasumiaruanne annab ülevaate ettevõtte tulemustest konkreetse majandusaasta jooksul. Müügitulu on ettevõtte poolt müüdud kaupade või teenuste kogusumma, müüdud kaupade ja teenuste kulud on summa, mis kulutati kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Brutokasum on müügitulu miinus müüdud kaupade ja teenuste kulud. Muu äritulu ja -kulu hõlmab muid ettevõtte tulusid ja kulusid, mis ei ole otseselt seotud müügituluga. Puhaskasum on brutokasum pluss muu äritulu miinus muu ärikulu.
Kasumiaruandes on esitatud ettevõtte müügitulu, mis oli 70 000 eurot, ning müüdud kaupade ja teenuste kulud, mis oli 45 000 eurot. Seega oli brutokasum 25 000 eurot. Muu äritulu ja -kulu vähendasid brutokasumit vastavalt 5 000 ja 7 000 euro võrra, mis tõi ettevõttele puhaskasumiks 23 000 eurot.
Kasumiaruanne on finantsaruandlusdokument, mis annab ülevaate ettevõtte tulemustest konkreetse majandusaasta jooksul. Kasumiaruanne on oluline dokument, mis aitab ettevõttel mõista, kuidas ettevõte oma tegevusega raha teenib ja kuidas see raha kulutatakse.
Kasumiaruanne koosneb erinevatest finantstulemustest, mis annavad ülevaate ettevõtte tulusidest ja kuludest. Müügitulu on üks peamisi näitajaid, mis kajastab ettevõtte müüdud kaupade ja teenuste kogusummat.
Müüdud kaupade ja teenuste kulud on summa, mis kulutati kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Need kulud hõlmavad tootmise kulusid, müügiga seotud kulusid, näiteks turunduskulusid, transportimiskulusid jne. Müüdud kaupade ja teenuste kulud tuleb maha arvutada müügitulust, et saada brutokasum.
Brutokasum on müügitulu miinus müüdud kaupade ja teenuste kulud. See näitab, kui palju raha teenis ettevõte pärast tootmiskulude ja müügiga seotud kulude mahaarvamist. Hea brutokasum on ettevõtte jaoks soodne, kuna see näitab, et ettevõte suudab toota kaupu või teenuseid tõhusalt ja müüa neid kasumlikult.
Muu äritulu ja -kulu hõlmavad muid ettevõtte tulusid ja kulusid, mis ei ole otseselt seotud müügituluga. Need võivad sisaldada investeeringutelt teenitud tulusid, varade müügist saadud tulusid, intressitulusid, rentimisest saadud tulusid jne. Samuti võivad need sisaldada muid kulusid, nagu kirjutusmasinate, kontoritarvete, elektri- ja telefoni- ning palkade maksmisega seotud kulusid jne.
Puhaskasum on brutokasum pluss muu äritulu miinus muu ärikulu. Puhaskasum on ettevõtte tulu pärast kõigi kulude mahaarvamist. Puhaskasum näitab ettevõtte võimet teenida kasumit oma tavapärase tegevusega. Kui ettevõtte puhaskasum on positiivne, tähendab see, et ettevõte teenib kasumit. Kui ettevõtte puhaskasum on negatiivne, tähendab see, et ettevõte kaotab raha oma tavapärase tegevusega.
Kasumiaruanne annab olulist teavet ettevõtte finantsseisundi kohta ning seda kasutatakse tihti, et hinnata ettevõtte edukust ja kasumlikkust. Ettevõtte juhtkond kasutab kasumiaruannet, et mõista, kui edukas ettevõtte müük ja tootmine on olnud ja milliseid tegevusi saab tulevikus parandada. Samuti kasutatakse kasumiaruannet tihti investorite jaoks, et hinnata ettevõtte potentsiaali ning otsustada, kas investeerida ettevõttesse või mitte.
Kasumiaruande erinevad näitajad võivad olla olulised erinevatele huvigruppidele. Näiteks võivad müügitulu ja brutokasum olla olulised müügijuhtidele, et hinnata müügitiimi efektiivsust. Puhaskasum on aga kasulik kõigile ettevõtte huvipooltele, kuna see annab ülevaate sellest, kui kasumlik ettevõte on. Ettevõtte finantsaruanded on erinevate huvigruppide jaoks olulised, kuna need võimaldavad neil teha teadlikke otsuseid ettevõttega seotud küsimuste kohta.
Lisad
Lisadena võib majandusaasta aruande juurde kuuluda ka muid aruandeid ja lisadokumente, mis annavad täiendavat teavet ettevõtte tegevuse kohta. Mõned võimalikud lisad võivad olla järgmised:
-
Auditite aruanded: sisaldavad auditi aruannet, mille on koostanud ettevõtte sõltumatu audiitor, kes on kontrollinud ettevõtte finantsaruandeid ja veendunud nende õigsuses.
-
Finantsaruannete selgitavad märkused: annavad täiendavat teavet finantsaruannete kohta, selgitavad olulisi aruandeperioodi muutusi ning esitavad täiendavat statistikat ja muud teavet.
-
Muud aruanded: ettevõte võib vajada ka muid aruandeid, mis vastavad konkreetsetele seaduslikele nõuetele või mis annavad täiendavat teavet ettevõtte finants- või ärilise seisundi kohta.
Kõik need aruanded ja lisadokumendid annavad täiendavat teavet ettevõtte tegevuse kohta ning võivad olla kasulikud nii ettevõtte juhtkonnale kui ka teistele huvitatud osapooltele, nagu investorid, võlausaldajad ja potentsiaalsed partnerid.
Tegevussaruanne
XYZ OÜ on edukalt kasvatanud oma müügitulu ja kasumit majandusaastal 2022. Ettevõte on suurendanud oma turuosa ja laiendanud oma klientide baasi.
Samuti on XYZ OÜ investeerinud uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse, et parandada oma tootmisprotsesse ja suurendada tõhusust. Ettevõte on teinud ka strateegilisi muutusi, et laiendada oma tegevust uutesse turgudesse.
Tulevikuplaanide hulka kuuluvad jätkuvad investeeringud tehnoloogiasse ja infrastruktuuri, et parandada ettevõtte tõhusust ja laiendada tegevust uutesse valdkondadesse. XYZ OÜ on pühendunud oma klientidele ja jätkab nende vajaduste täitmist kõrgekvaliteediliste toodete ja teenustega.
Majandusaasta aruanne on Eesti ettevõtetele oluline dokument, mis tuleb igal aastal esitada Äriregistrile. Alates 2018. aastast on majandusaasta aruande esitamine elektrooniliselt kohustuslik, mistõttu tuleb aruanne esitada digitaalselt allkirjastatuna.
Alljärgnevalt on toodud üksikasjalikud juhised majandusaasta aruande elektrooniliseks esitamiseks Äriregistrile:- Koosta majandusaasta aruanne - järgmiseks tuleb koostada majandusaasta aruanne vastavalt Eesti seadustele ja standarditele. Aruande koostamisel tuleb analüüsida ettevõtte finantsandmeid, sealhulgas varasid, kohustusi, müügitulu, kulutusi ja puhaskasumit.
- Esita majandusaasta aruanne Äriregistrile - kui majandusaasta aruanne on digitaalselt allkirjastatud, tuleb see esitada elektrooniliselt Äriregistrile. Selleks tuleb logida sisse Äriregistri kaudu www.rik.ee, valida menüüst "Majandusaasta aruanded" ja järgida edasiseid juhiseid. Enne aruande esitamist tuleb veenduda, et aruanne on korrektselt täidetud.
- Allkirjasta majandusaasta aruanne digitaalselt - pärast majandusaasta aruande koostamist tuleb see digitaalselt allkirjastada kas ID-kaardi või Mobiil-ID abil. Digitaalne allkiri tagab, et aruanne on autentne ja ei ole muudetud.
- Kontrolli esitamise tulemust - pärast majandusaasta aruande esitamist saab Äriregistri veebilehelt kontrollida aruande esitamise tulemust ning veenduda, et see on vastu võetud.
- Elektrooniline majandusaasta aruande esitamine Äriregistrile on kiire ja lihtne ning võimaldab ettevõtetel täita seadusest tulenevaid kohustusi ning saada vajalikku teavet oma finantsseisundi ja tulemuste kohta.
Loodan, et see majandusaasta aruande ülevaade ja näidis aitasid teil paremini mõista Eesti seaduste nõudeid ja majandusaasta aruande koostamise protsessi. Kui teil on veel küsimusi, ärge kartke neid esitada!