Äriühingu detailne bilanss: bilansiridade selgitused, näited ja finantssuhtarvude analüüs
Bilanss on finantsaruande osa, mis annab ülevaate ettevõtte vara, kohustuste ja omakapitali seisust konkreetse perioodi lõpus. See annab olulist teavet ettevõtte finantsolukorra ja jätkusuutlikkuse kohta. Bilanss koosneb kahest peamisest osast: varad ja kohustused ning omakapital. Varad jagunevad lühiajalisteks ehk käibevaradeks ja pikajalisteks ehk põhivaradeks, samal ajal kui kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks.
Varad
Käibevarad
- Nõuded hõlmavad ostjatele müügi eest esitatud arveid, mida pole veel tasutud.
- Varud hõlmavad toorainet, pooltooteid, valmistoodangut ja kaupu, mida ettevõte müüb.
- Rahalised vahendid hõlmavad ettevõtte käibel olevat raha, nagu sularaha ja pangakontode saldo.
Käibevarade detailsem selgitus ja konkreetsed näited
Käibevarad on ettevõtte lühiajalised varad, mida saab kasutada või müüa ühe majandusaasta jooksul. Need hõlmavad rahalisi vahendeid, nõudeid ja varusid. Selgitame iga käibevara liiki eraldi ja toome konkreetseid näiteid.
- Rahalised vahendid on ettevõtte käibel olev raha, mis hõlmab nii sularaha kui ka pangakontode saldo. Rahalisi vahendeid kasutatakse ettevõtte igapäevaste kulude katmiseks, nagu tööjõu-, materjali- ja üldkulud.
Näide: Restoraniomanikul on pangakontol 20 000 eurot ja kassas 5 000 eurot sularaha. Sel juhul on restorani rahalised vahendid 25 000 eurot (20 000 + 5 000). - Nõuded on rahasummad, mida ettevõte ootab saada oma klientidelt müügi eest krediidi korras. See tähendab, et kliendid on ostnud kaupu või teenuseid, kuid pole neid veel tasunud. Nõuded kajastavad ettevõtte müügitulu, mis tuleb sisse lähitulevikus.
Näide: Elektroonikapoe AS on müünud televiisoreid kliendile 10 000 euro eest, kuid klient pole veel arvet tasunud. Sel juhul on Elektroonikapoe AS-i nõuded kliendi ees 10 000 eurot. - Varud on ettevõtte omanduses olevad materjalid, pooltooted ja valmistoodang, mida kasutatakse toodete valmistamiseks või müümiseks. Varud jagunevad tavaliselt kolme kategooriasse:
- Tooraine on materjalid, mida ettevõte kasutab toodete valmistamiseks.
Näide: Puidutööstuse ettevõte ostab puitu, mida kasutatakse mööbli valmistamiseks. - Pooltooted on osaliselt valmistatud tooted, mille valmistamine pole veel lõpule jõudnud.
Näide: Autotootja ettevõte omab mootoreid, mis on valmistatud, kuid pole veel autodesse paigaldatud. - Valmistoodang on lõpuni valmistatud tooted, mis on valmis müügiks. Näide: Jalatsitootja ettevõte omab valmis kingi, mida saab turustada ja müüa.
- Tooraine on materjalid, mida ettevõte kasutab toodete valmistamiseks.
Käibevarad on olulised ettevõtte likviidsuse tagamiseks, kuna need näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi kohustusi, nagu võlad ja muud kohustused. Ettevõtte käibevarade efektiivne haldamine on oluline rahavoogude juhtimise ja finantsstabiilsuse tagamiseks.
Käibevarade haldamine hõlmab järgmisi aspekte:
-
Nõuete haldamine: Ettevõtted peaksid püüdma oma nõuete laekumise kiirust suurendada, pakkudes näiteks varajase maksmise soodustusi või rakendades tõhusamat krediidikontrolli. See parandab ettevõtte rahavoogusid ja vähendab laekumata nõuete riski.
-
Varude haldamine: Ettevõtted peaksid optimeerima oma varude taset, et vältida liigseid kulusid hoiustamisele ja võimalikke varude vananemisega seotud kahjumeid. See hõlmab nõudluse prognoosimist, varude tarnimise ja tootmise kooskõlastamist ning varude haldamise süsteemide kasutuselevõttu.
-
Rahaliste vahendite haldamine: Ettevõtted peaksid tagama piisava rahaliste vahendite olemasolu, et katta igapäevaseid kulusid ja rahastada investeeringuid. See hõlmab likviidsete varade optimaalse taseme hoidmist, rahavoogude prognoosimist ja efektiivset kapitali haldamist.
Ettevõtte käibevarade efektiivne haldamine võib aidata parandada ettevõtte likviidsust, kasumlikkust ja finantsstabiilsust. Samuti võib see suurendada ettevõtte väärtust ja atraktiivsust investoritele ning luua parema aluse jätkusuutlikuks kasvuks ja arenguks.
Pikaajalised varad
- Põhivarad: need hõlmavad materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid, nagu maa, hooned, masinad, sõidukid, patendid, kaubamärgid jne.
- Finantsinvesteeringud: need hõlmavad investeeringuid teistesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse või muudesse finantsvaradesse pikemaajalise eesmärgiga.
Pikaajalised varade detailsem selgitus ja konkreetsed näited
Pikaajalised varad on ettevõtte varad, mida kasutatakse pikema aja jooksul (üle ühe aasta) ning mille eesmärk on ettevõtte tegevuse toetamine ja kasvu soodustamine. Pikaajalised varad jagunevad peamiselt kahte kategooriasse: põhivarad ja finantsinvesteeringud.
Selgitame iga kategooriat eraldi ja toome konkreetseid näiteid.
- Põhivarad on ettevõtte pikaajalised varad, mida kasutatakse ettevõtte põhitegevuse toetamiseks. Need võivad olla materiaalsed või immateriaalsed.
- Materiaalsed põhivarad on füüsilised varad, mida kasutatakse ettevõtte toodete tootmiseks, teenuste osutamiseks või haldusülesannete täitmiseks. Mõned näited materiaalsetest põhivaradest on:
- Maa: ettevõtte omanduses olev maa, mida kasutatakse tootmis-, haldus- või müügitegevuseks.
Näide: Ehitusfirma omanduses olev maa, kus asub ettevõtte peakontor. - Hooned: ettevõtte omanduses olevad hooned, nagu tehased, laod, kontorid jne.
Näide: Toiduainetööstuse ettevõtte tootmishoone, kus valmistatakse toiduaineid. - Masinad ja seadmed: ettevõtte kasutuses olevad tootmisseadmed, transpordivahendid, IT-seadmed jne.
Näide: Trükikoda, kus on olemas trükimasinad, arvutid ja muud seadmed. - Sõidukid: ettevõtte omanduses olevad veoautod, kaubikud, autod jne.
Näide: Logistikafirma veoautod, mida kasutatakse kaupade transpordiks.
- Maa: ettevõtte omanduses olev maa, mida kasutatakse tootmis-, haldus- või müügitegevuseks.
- Materiaalsed põhivarad on füüsilised varad, mida kasutatakse ettevõtte toodete tootmiseks, teenuste osutamiseks või haldusülesannete täitmiseks. Mõned näited materiaalsetest põhivaradest on:
- Immateriaalsed põhivarad on varad, millel puudub füüsiline kuju, kuid mis omavad ettevõttele majanduslikku väärtust. Mõned näited immateriaalsetest põhivaradest on:
- Patendid: ettevõtte poolt leiutatud või arendatud toodetele, protsessidele või tehnoloogiatele antud õigused.
Näide: Farmaatsiaettevõtte poolt välja töötatud ravimi patent. - Kaubamärgid: ettevõtte toodete või teenuste tunnusmärgid, mis eristavad neid teistest sarnastest toodetest või teenustest turul.
Näide: Kuulsa moebrändi logo ja nimi, mis on registreeritud kaubamärgina. - Autorsusõigused: ettevõtte poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja muusikateoste õigused.
Näide: Tarkvaraettevõtte poolt välja töötatud tarkvaraprogrammi autorsusõigus. - Domeeninimed: ettevõtte veebisaitide unikaalsed aadressid, mis on registreeritud ettevõtte nimel.
Näide: E-kaubanduse ettevõtte veebipoe domeeninimi.
- Patendid: ettevõtte poolt leiutatud või arendatud toodetele, protsessidele või tehnoloogiatele antud õigused.
- Finantsinvesteeringud
Finantsinvesteeringud on ettevõtte pikaajalised varad, mis hõlmavad investeeringuid teistesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse või muudesse finantsvaradesse pikemaajalise eesmärgiga. Need võivad hõlmata järgmist:
-
- Osaühingu osalused: ettevõtte omanduses olevad teiste ettevõtete aktsiad või osad, mille eesmärk on saada kasu nende ettevõtete tulevastest kasumitest või väärtuse kasvust.
Näide: Tehnoloogiaettevõtte omanduses olevad väiksema tarkvarafirma aktsiad. - Võlakirjad: ettevõtte poolt ostetud teiste ettevõtete või valitsuse väljastatud võlakirjad, mille eesmärk on saada fikseeritud intressitulu.
Näide: Pensionifondi poolt ostetud riigivõlakirjad. - Muud finantsvarad: need võivad hõlmata investeeringuid, nagu hoiused, struktureeritud tooted, investeerimisfondide osakud või muud finantsinstrumendid, mis on mõeldud pikaajaliseks investeerimiseks.
Näide: Kindlustusettevõtte poolt ostetud kinnisvarainvesteeringute fondi osakud.
- Osaühingu osalused: ettevõtte omanduses olevad teiste ettevõtete aktsiad või osad, mille eesmärk on saada kasu nende ettevõtete tulevastest kasumitest või väärtuse kasvust.
Pikaajalised varad on olulised ettevõtte jätkusuutliku kasvu ja tulemuslikkuse tagamiseks. Need varad võimaldavad ettevõttel laiendada oma tegevust, arendada uusi tooteid ja teenuseid, suurendada tootmisvõimsust ja parandada konkurentsivõimet. Samuti aitavad need ettevõttel saavutada pikemaajalisi strateegilisi eesmärke ja suurendada väärtust investoritele.
Kohustused ja omakapital
Lühiajalised kohustused
- Võlad hõlmavad tarnijatele tasumata arveid.
- Laenusummad hõlmavad lühiajalisi võlakohustusi, nagu pangakrediidid, liisingud jne.
Lühiajalised kohustuste detailsem selgitus ja konkreetsed näited
Lühiajalised kohustused on ettevõtte võlad ja kohustused, mis tuleb tasuda ühe majandusaasta jooksul. Need hõlmavad võlgasid ja laenusummasid, mida selgitame allpool eraldi ning toome konkreetseid näiteid.
- Võlad on ettevõtte kohustused tarnijate ees maksmata kaupade või teenuste eest. Võlad kujutavad endast ettevõtte kohustusi tasuda oma tarnijatele teatud aja jooksul. Võlad võivad sisaldada järgmisi:
-
Kaubavõlad on võlad, mis tulenevad tarnijatelt ostetud kaupade eest tasumata arvetest. Näide: Elektritootmise ettevõte on ostnud kütust tarnijalt, kuid pole veel kütuse eest tasunud. Sel juhul on elektritootja võlg kütuse tarnija ees.
-
Teenusevõlad on võlad, mis tulenevad teenuste osutajatelt saadud teenuste eest tasumata arvetest. Näide: Raamatupidamisbüroo on osutanud teenuseid ettevõttele, kuid ettevõte pole veel arvet tasunud. Sel juhul on ettevõtte võlg raamatupidamisbüroo ees.
-
- Laenusummad on ettevõtte lühiajalised võlakohustused, mis tulenevad laenudest, krediidist, liisingutest või muudest finantskohustustest, mida tuleb tasuda ühe majandusaasta jooksul. Laenusummad võivad hõlmata järgmisi:
- Pangakrediidid on ettevõtte kasutuses olevad krediidilimiidid või lühiajalised laenud, mida tuleb tagasi maksta kindla aja jooksul.
Näide: Jaemüügi ettevõte on kasutanud pangakrediiti, et rahastada hooajalist kaubavarude suurendamist. Sel juhul on ettevõtte lühiajaline kohustus panga ees. - Liisingud on ettevõtte võetud kapitali- või kasutusrendilepingud, mille kohaselt tuleb teatud ajaperioodi jooksul tasuda regulaarselt kindlaksmääratud summasid.
Näide: Transpordiettevõte on võtnud kasutusrenti veokid, mida kasutatakse kaupade vedamiseks. Sel juhul on ettevõtte lühiajaline kohustus liisinguandja ees.
- Pangakrediidid on ettevõtte kasutuses olevad krediidilimiidid või lühiajalised laenud, mida tuleb tagasi maksta kindla aja jooksul.
Lühiajaliste kohustuste õigeaegne ja korrektne tasumine on oluline ettevõtte finantsseisundi ja maine säilitamiseks. Kui ettevõte suudab oma lühiajalisi kohustusi täita, näitab see, et ettevõtte rahavoog on piisav ja ettevõte suudab oma tegevust jätkata. Samuti aitab see hoida head suhteid tarnijate, laenuandjate ja teiste sidusrühmadega.
- Tarnijate usaldus: Kui ettevõte tasub tarnijatele õigeaegselt, suurendab see usaldust ja tugevdab koostöösuhteid. See võib viia paremate hinnakokkulepete, paindlikumate maksetingimuste ja tarnetingimusteni.
- Krediidireiting: Ettevõtte krediidireiting võib paraneda, kui ta täidab oma lühiajalisi kohustusi õigeaegselt. See muudab ettevõtte atraktiivsemaks laenuandjate ja investorite jaoks ning võib kaasa tuua paremad laenu- ja finantseerimistingimused.
- Rahavoogude juhtimine: Lühiajaliste kohustuste efektiivne haldamine aitab ettevõttel optimeerida rahavoogusid ja tagada, et raha on olemas, kui seda vajatakse. See on eriti oluline kiiresti kasvavate või hooajaliste ettevõtete jaoks, kus rahavajadus võib kiiresti muutuda.
- Finantsstabiilsus: Lühiajaliste kohustuste täitmine näitab, et ettevõte suudab oma tegevust jätkata, mis on oluline nii ettevõtte juhtkonnale, töötajatele, klientidele kui ka investoritele.
Lühiajaliste kohustuste haldamine on ettevõtte jaoks oluline osa finantsjuhtimisest. Edukas kohustuste haldamine aitab ettevõttel vältida likviidsusprobleeme, säilitada finantsstabiilsust ja luua alus jätkusuutlikule kasvule.
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised kohustused on ettevõtte võlad ja kohustused, mille täitmise tähtaeg on üle ühe majandusaasta. Need hõlmavad laene ja korrigeeritud kohustusi, mida selgitame allpool eraldi ning toome konkreetseid näiteid.
Laenud on ettevõtte pikaajalised võlakohustused, mis tulenevad laenudest, mida tuleb tagasi maksta pikema aja jooksul. Laenud võivad hõlmata järgmisi:-
Pangalaenud on ettevõtte võetud pikaajalised laenud, mida tuleb tagasi maksta kindlaksmääratud tähtaja jooksul, tavaliselt koos intressidega.
Näide: Tootmisettevõte on võtnud pangalt laenu, et rahastada uue tehase ehitust. Sel juhul on ettevõtte pikaajaline kohustus panga ees.
-
Hüpoteeklaenud: need on ettevõtte võetud laenud, mis on tagatud kinnisvara või muu vara abil. Näide: Hotellikett on võtnud hüpoteeklaenu, et finantseerida uue hotelli ehitust. Sel juhul on ettevõtte pikaajaline kohustus laenuandja ees.
Pikaajaliste kohustuste haldamine on oluline osa ettevõtte finantsjuhtimisest ja strateegiast. Ettevõtte jaoks on oluline, et pikaajalised kohustused oleksid hästi planeeritud ja hallatud, et tagada ettevõtte finantsstabiilsus ja jätkusuutlik kasv.
Mõned aspektid, mida tuleb arvestada pikaajaliste kohustuste haldamisel, on järgmised:
- Finantsplaneerimine: Ettevõtte juhtkond peab tegema pikaajalisi finantsplaane, mis hõlmavad pikaajaliste kohustuste täitmist. See hõlmab laenude ja intresside tagasimaksmise ajakava, pensionikohustuste rahastamise strateegiat ning keskkonnakohustuste täitmise kava.
- Kapitalistruktuur: Ettevõtte kapitalistruktuuri kujundamisel tuleb arvestada pikaajaliste kohustustega. Liiga suur võlakoormus võib ettevõtte finantsseisundit kahjustada ja mõjutada võimekust täita oma kohustusi.
- Likviidsus: Pikaajaliste kohustuste haldamisel tuleb arvestada likviidsusega. Ettevõttel peab olema piisav rahavoog, et rahuldada nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi kohustusi.
- Riskijuhtimine: Pikaajaliste kohustuste haldamine nõuab ka riskijuhtimist. Ettevõtte tuleb hinnata ja maandada riske, mis võivad mõjutada nende võimet täita pikaajalisi kohustusi, nagu intressimäära risk, krediidi risk, valuutarisk ja keskkonnarisk.
Pikaajaliste kohustuste haldamine on oluline komponent ettevõtte finantsstrateegias ja -juhtimises. Hästi hallatud pikaajalised kohustused aitavad tagada ettevõtte stabiilsuse, kasvu ja usaldusväärsuse nii praeguste kui ka tulevaste sidusrühmade silmis.
Omakapital
Omakapitali detailsem selgitus ja konkreetsed näited
Omakapital kujutab endast ettevõtte väärtust, mis kuulub aktsionäridele pärast kõigi kohustuste täitmist. Omakapital koosneb aktsiakapitalist, ülekursist ja jaotamata kasumist. Allpool selgitame neid komponente eraldi ning toome konkreetseid näiteid.
- Aktsiakapital koosneb ettevõtte aktsionäride poolt sissemakstud kapitalist. See on ettevõtte alusvara, mille abil rahastatakse ettevõtte tegevust ja laienemist.
Näide: Oletame, et ettevõttel on 1 miljon aktsiat, mille nimiväärtus on 1 euro. Aktsionäride poolt sissemakstud kapital ehk aktsiakapital on 1 miljon eurot. - Ülekurss näitab raha, mis on saadud aktsiate müügist üle nimiväärtuse. Kui ettevõte müüb oma aktsiaid kõrgema hinnaga kui nende nimiväärtus, siis nimetatakse saadud erinevust ülekursiks.
Näide: Oletame, et eelpool mainitud ettevõte müüb oma aktsiaid 2 euro eest, mis on 1 euro võrra kõrgem kui nende nimiväärtus. Kui ettevõte müüb kõik 1 miljon aktsiat, on ülekurss 1 miljon eurot (1 euro ülekursi iga aktsia kohta). - Jaotamata kasum hõlmab ettevõtte seni kogunenud kasumit, mis pole veel jaotatud aktsionäridele dividendidena. Aruandeaasta kasum lisatakse jaotamata kasumile pärast maksude maksmist.
Näide: Oletame, et ettevõte on teeninud 500 000 eurot kasumit aruandeaastal. Sellest summast võib ettevõte jaotada osa aktsionäridele dividendidena ja jätta ülejäänud osa jaotamata kasumisse. Kui ettevõte otsustab jaotada 200 000 eurot dividendidena ja jätta 300 000 eurot jaotamata kasumisse, suureneb jaotamata kasum 300 000 euro võrra.
Kokkuvõtteks: Omakapital = Aktsiakapital + Ülekurss + Jaotamata kasum
Eelpool toodud näite põhjal: Omakapital = 1 000 000 (aktsiakapital) + 1 000 000 (ülekurss) + 300 000 (jaotamata kasum) = 2 300 000 eurot
Omakapitali haldamine on oluline osa ettevõtte finantsjuhtimisest, kuna see mõjutab ettevõtte finantsstabiilsust, kasvu ja investorite usaldust. Mõned aspektid, mida tuleb arvestada omakapitali haldamisel, on järgmised:
- Kasumi jaotamine: Ettevõtte juhtkond peab otsustama, kui palju kasumit jaotada aktsionäridele dividendidena ning kui palju jätta ettevõttesse jaotamata kasumina. Seda otsust mõjutavad ettevõtte kasvustrateegia, kapitali vajadused ja aktsionäride ootused.
- Kapitali kaasamine: Ettevõtte võib vajada lisakapitali laienemiseks, investeeringuteks või muudeks eesmärkideks. Sel juhul tuleb kaaluda aktsiakapitali suurendamist või võlakapitali kaasamist. Mõlemal juhul tuleb hoolikalt hinnata ettevõtte kapitalistruktuuri ja finantsriski.
- Omakapitali tootlus: Omakapitali tootlus on oluline finantssuhtarv, mis näitab, kui tõhusalt ettevõte kasutab oma omakapitali. Kõrgem omakapitali tootlus näitab paremat finantsjuhtimist ja suuremat väärtust aktsionäridele. Ettevõtte juhtkond peaks pidevalt jälgima ja parandama omakapitali tootlust.
- Finantsstabiilsus: Omakapitali suurus ja koostis mõjutavad ettevõtte finantsstabiilsust ja krediidivõimekust. Ettevõttel peaks olema piisav omakapital, et katta ettevõtte riskid ja kohustused ning tagada finantsstabiilsus.
Omakapitali haldamine on oluline ettevõtte jätkusuutliku kasvu ja investorite usalduse tagamiseks. Hästi hallatud omakapital aitab kaasa ettevõtte finantsstabiilsusele, kasvule ja konkurentsivõimele.
Bilansi analüüs ja finantssuhtarvude arvutamine
Finantssuhtarvude abil saab hinnata ettevõtte finantsseisundit, tulemuslikkust ja riske. Järgnevalt tutvustame mõningaid olulisi finantssuhtarve, mida saab bilansist arvutada.
Likviidsussuhtarvud
- Käibekapitali suhe = (käibevarad - lühiajalised kohustused) / lühiajalised kohustused
- Raha ja raha ekvivalentide suhe = rahalised vahendid / lühiajalised kohustused
Finantsvõimenduse suhtarvud
- Võlakoormuse suhe =(pikaajalised kohustused + lühiajalised kohustused) / omakapital
- Omakapitali osakaal = omakapital / (omakapital + kohustused)
Rentabluse suhtarvud
- Omakapitali rentaablus = (netokasum / omakapital) x 100%
- Varade rentaablus = (netokasum / koguvarad) x 100%
Efektiivsuse suhtarvud
- Käibevara käibekiirus = netokäive / käibevarad
- Põhivara käibekiirus = netokäive / põhivarad
Äriühingu detailne bilanss annab olulist teavet ettevõtte finantsolukorra, vara, kohustuste ja omakapitali seisundi kohta. Finantssuhtarvude abil saab hinnata ettevõtte finantsseisundit ja tulemuslikkust, mis aitab otsustajatel teha teadlikke otsuseid ettevõtte jätkusuutlikkuse ja kasvu tagamiseks.
Selle blogipostitusega loodame, et olete saanud ülevaate äriühingu detailsest bilansist, bilansiridade selgitustest, näidetest ja finantssuhtarvude analüüsist. See teave peaks aitama teil paremini mõista ettevõtte finantsaruandeid ja teha informeeritud otsuseid äritegevuse parendamiseks.