Eesootavad aastad toovad kaasa olulisi maksumuudatusi, mis puudutavad nii käibemaksu, tulumaksu, mootorsõidukimaksu kui ka uusi makse nagu julgeolekumaks. Lisaks on muudatusi maamaksus, aktsiisides ja mitmetes maksusoodustustes. Selles blogipostituses vaatleme täpselt, mis muutub ja kuidas need muudatused mõjutavad ettevõtjaid, eraisikuid ning organisatsioone. Lisame ka praktilisi näiteid, et muudatused oleksid selgemad.
2025 aastal jõustuvad Eestis märkimisväärsed maksumuudatused, käsitleme muudatusi põhjalikumalt ja analüüsime, kuidas need erinevad 2024. aastast.
Alates 1. jaanuarist 2024 on üldine käibemaksumäär 22%. Alates 1. juulist 2025 lisandub julgeolekumaks, mis tõstab käibemaksu 24%-ni.
Muud muudatused käibemaksumääras:
| Kaup/teenus | Uus määr (alates 2025) | Varasem määr |
|---|---|---|
| Majutus koos hommikusöögiga | 13% | 9% |
| Kirjandusväljaanded (trüki ja digitaalsed) | 9% | 5% |
Väikeettevõtjate erikord on Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv kord, mille eesmärk on lihtsustada väikeste ettevõtete käibemaksuarvestust ja vähendada nende halduskoormust. See kehtib väikeettevõtjatele, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis.
Peamised tingimused erikorra rakendamiseks:
Ettevõtte kogukäive Euroopa Liidus ei ületa 100 000 eurot aastas.
Konkreetse liikmesriigi käive ei tohi ületada selles riigis kehtivat käibemaksukohustuslase piirmäära.
Kuidas rakendada väikeettevõtjate erikorda?
Ettevõtja peab esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) eelteate soovi kohta kasutada erikorda.
Erikorda rakendavale ettevõtjale antakse registreerimisnumber järelliitena "EX".
Ettevõtja esitab kvartaalset aruannet MTA-le, kus deklareeritakse käive liikmesriikide lõikes.
Olulised piirangud:
Kui ettevõtte käive mõnes liikmesriigis ületab kohalikku piirmäära, ei saa erikorda selles riigis kasutada järgneva kahe aasta jooksul.
Kui ettevõtte kogukäive üle Euroopa Liidu piirmäära (100 000 eurot), tuleb käibemaksuarvestus viia tagasi tavakorra alusel.
Sisendkäibemaksu piirangud:
Erikorda rakendav ettevõtja ei saa maha arvata sisendkäibemaksu nende kaupade ja teenuste pealt, mida kasutatakse erikorra alusel maksustatavate tehingute jaoks.
Kui soovitakse sisendkäibemaks maha arvata, tuleb ettevõte registreerida käibemaksukohustuslasena selles liikmesriigis, kus kaupade või teenuste soetamine toimub.
Näited erikorra rakendamisest:
Eesti ettevõtte käive Eestis on 50 000 eurot ja teises EL liikmesriigis 10 000 eurot. Kokku 60 000 eurot, alla 100 000 euro piirmäära. Erikorda saab kasutada, kui kohalik piirmäär ei ole ületatud.
Eesti ettevõtte käive Eestis on 10 000 eurot, teises EL riigis 10 000 eurot ja kolmandas riigis 20 000 eurot. Kokku 40 000 eurot, alla 100 000 euro piiri. Erikorda saab kasutada kõigis riikides, kus kohalikku piirmäära ei ületa.
Muudatuse sisu:
Oluline selgitus:
Praktiline näide:
Muudatuse sisu:
Praktiline mõju:
Alates 1. jaanuarist 2025: ettevõtte tulumaks on 22/78 (efektiivne maksumäär 28,21%).
| Näide | 2024 (20/80) | 2025 (22/78) |
|---|---|---|
| Jaotatud kasum | 100 000 € | 100 000 € |
| Tulumaks | 25 000 € | 28 205 € |
Taust ja arvutus:
Kui tööandja võimaldab töötajal kasutada ettevõtte sõiduautot isiklikeks sõitudeks, loetakse see erisoodustuseks, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaks. Erisoodustuse väärtus sõltub auto mootori võimsusest kilovattides (kW) ning kehtivast maksumäärast.
2024. aastal:
Erisoodustuse hind määrati valemiga: 1,96 × 20/80 = 0,49 € kW kohta.
2025. aastal:
Seoses ettevõtte tulumaksu tõusuga muutub valem järgmiseks: 1,96 × 22/78 ≈ 0,5528 € kW kohta.
Näide: kui ettevõtte sõiduauto mootori võimsus on 110 kW, siis erisoodustuse maksuarvestus on järgmine:
| Aasta | Valem | Maksustatav summa |
|---|---|---|
| 2024 | 110 kW × 0,49 € | 53,90 € kuus |
| 2025 | 110 kW × 0,5528 € | 60,81 € kuus |
Tulemus: 2025. aastal suureneb erisoodustuse maksustatav summa 6,91 € võrra kuus 110 kW mootori võimsusega sõidukite puhul. Suurem võimsus toob kaasa veelgi suurema maksukoormuse.
Maksuvaba päevaraha eesmärk:
Päevaraha on töötajale välislähetuse kulude katteks makstav summa, mis on maksuvaba kuni teatud piirini.
2024. aastal:
Maksuvaba välislähetuse päevaraha oli kuni 50 € päevas (esimesed 15 päeva), peale seda kuni 32 € päevas
2025. aastal:
Maksuvaba välislähetuse päevaraha tõuseb kuni 75 € päevas (esimesed 15 päeva), peale seda kuni 40 € päevas
Näide: kui töötaja viibib tööandja korraldatud välislähetusel 5 päeva, siis tööandja kulude maksuvabastuse arvestus on järgmine:
| Aasta | Maksuvaba päevaraha (päev) | Kokku maksuvaba summa |
|---|---|---|
| 2024 | 50 € × 5 päeva | 250 € |
| 2025 | 75 € × 5 päeva | 375 € |
Tulemus: Välislähetuse päevaraha suureneb 2025. aastal 125 € võrra 5 päeva lähetuse korral.
Taust ja eesmärk:
Kui töötaja kasutab oma isiklikku sõiduautot tööandja huvides tööülesannete täitmiseks, võib tööandja maksuvabalt hüvitada töötajale kulud. Hüvitise suurus sõltub läbitud kilomeetrite arvust ja kehtivast hüvitise määrast.
2024. aastal:
Hüvitise määr oli 0,3 € kilomeetri kohta, kuni 335 € kuus.
2025. aastal:
Hüvitise määr tõuseb 0,5 € kilomeetri kohta, kuni 550€ kuus.
Näide: kui töötaja sõidab oma isikliku sõiduautoga tööülesannete täitmiseks 500 km kuus, siis hüvitise arvestus on järgmine:
| Aasta | Hüvitis kilomeetri kohta | Kokku hüvitis |
|---|---|---|
| 2024 | 500 km × 0,3 € | 150 € kuus |
| 2025 | 500 km × 0,5 € | 250 € kuus |
Tulemus: Hüvitise summa suureneb 100 € võrra kuus sama sõidukilometraaži korral.
Maksimaalne maksuvaba määr isikliku sõiduauto hüvitamiseks tööülesannete täitmisel on 2025. aastal kuni 550 € kuus.
Tingimused:
Arvutusnäide:
Kui töötaja sõidab tööülesannete täitmisel 1 100 km kuus:
Praegu on ettevõtlusega seotud kuludena lubatud arvestada ainult neid kulutusi, mis on otseselt ette nähtud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega.
Alates 1. jaanuarist 2025 laieneb maksuvabade terviseedendamise kulude nimekiri, hõlmates lisaks ka massaaži, hambaravi, toitumisnõustamist ja psühholoogilist ravi, et toetada töötajate heaolu veelgi mitmekülgsemalt.
Koondtabel
| Hüvitise/Erisoodustuse liik | 2024. aastal | 2025. aastal |
|---|---|---|
| Sõiduautode erisoodustus | 0,49 € / kW | 0,5528 € / kW |
| Välislähetuse päevaraha |
50 € / päev (kuni 15 päeva) 32 € / päev ( peale seda) |
75 € / päev (kuni 15 päeva) 40 € / päev (peale seda) |
| Isikliku sõiduauto hüvitis |
0,3 € / km (maksuvaba kuni 335€ / kuus ) |
0,5 € / km (maksuvaba kuni 550€ / kuus) |
| Vastuvõtukulud | kuni 32€ / kuus | kuni 50€ / kuus |
| Tervise edendamise kulud |
kuni 400€ / aastas /töötaja tingimusega100€ / kvartalis |
kuni 400€ / aastas / töötaja ilma ajalise tingimuseta |
| Tasuta reklaamkingitused |
kuni 10€ |
kuni 21€ |
| Majutuskulud töötajale |
Tartus/Tallinnas kuni 200€/kuus |
Tartus/Tallinnas kuni 500€/kuus |
Näide: kui inimese maksustatav tulu kuus on 2 000 €, siis tulumaksuarvestus on järgmine:
| Aasta | Tulumaksumäär | Tulumaksu summa |
|---|---|---|
| 2024 | 20% | 2 000 € × 20% = 400 € |
| 2025 | 22% | 2 000 € × 22% = 440 € |
Tulemus: 2025. aastal suureneb tulumaksu summa 40 € võrra kuus, kui maksustatav tulu on 2 000 €.
Eestis kehtiv "maksuküür" ehk maksuvaba tulu vähenemine kõrgema sissetuleku korral ei kao 2025. aastal, kuigi algselt oli see kavandatud. Maksuküüru kaotamine lükatakse edasi aastasse 2026.
2024–2025. aastal kehtib järgmine süsteem: maksuvaba tulu sõltub inimese sissetulekust:
Siin on tabel eestikeelsena:
| Kuutulu (€) | Maksuvaba tulu |
|---|---|
| 0–654 € | Maksimaalne maksuvaba tulu: 654 € |
| 1 200–2 100 € | Maksuvaba tulu väheneb järk-järgult. |
| Üle 2 100 € | Maksuvaba tulu puudub (kogu tulu maksustatakse). |
2025. aastal jääb maksuvaba tulu maksimaalseks piirmääraks 654 € kuus (ehk 7 848 € aastas), mis kehtib ainult madalama sissetulekuga isikutele.
Näide maksuvaba tulu arvestamiseks:
| Kuusissetulek (€) | Maksuvaba tulu (€) |
|---|---|
| 500 € | 500 € |
| 1 200 € | 654 € |
| 1 800 € | 300 € |
| 2 100 € | 0 € |
Mootorsõidukimaks ehk automaks on maks, mis rakendub sõiduautodele ja teistele mootorsõidukitele ( nagu kaubikud; mootorrattad ja mopeedid; maastikusõidukid; ratastel traktorid), vastavalt nende tehnilistele omadustele ja vanusele. See maks on osa riigi strateegiast, mille eesmärgiks on vähendada keskkonnamõjusid, suurendada maksutulusid ja suunata inimesi keskkonnasõbralikemate valikute poole. Maks koosneb kahest peamisest komponendist: aastamaks ja registreerimistasu.
Aastamaks on perioodiline maks, mida tuleb tasuda igal aastal ning see arvutatakse kolme põhilise näitaja alusel: CO₂ heitkogus (v.a täiselektriliste sõidukid), sõiduki mass ja vanus.
Registreerimistasu on ühekordne tasu, mida tuleb maksta sõiduki esmaregistreerimisel või omanikuvahetuse korral. See maks sõltub samuti sõiduki CO₂ heitkogusest, massist ja vanusest.
Omanikuvahetus: Kui sõiduk vahetab omanikku, tuleb uuel omanikul maksta tasu koos auto registrisse kandmisega (v.a juhul kui registreerimistasu on juba tasutud).
Mootorsõidukimaksu tasumisel tuleb järgida kindlaid tähtaegu:
Julgeolekumaks on ajutine maksumeede, mis on kehtestatud aastateks 2025–2028 eesmärgiga tugevdada riigi kaitsevõimet ja suurendada julgeoleku tagamiseks vajalikke ressursse. Maks koosneb kolmest põhikomponendist, mis mõjutavad nii tarbimist, üksikisikute tulusid kui ka äriühingute kasumeid. Selle eesmärk on hajutada koormust laiemalt kogu majandusele, et tagada kaitsekulutuste jätkusuutlik rahastamine.
Näide: Kui kaup maksab ilma maksudeta 100 eurot:
Ettevõtte tulumaks rakendub ettevõtete kasumile, mis on maksustatav kasum peale kulude mahaarvamist. Kohaldatakse kõikidele äriühingutele, kellel on maksustatav kasum. Maksustatav kasum määratakse raamatupidamise aastaaruandes kajastatud kasumi alusel. Kahjumi korral maksukohustust ei teki. Varasematest perioodidest pärit kahjumeid ei ole võimalik edasi kanda. Julgeolekumaksu puhul realiseerimata kasum kuulub samuti maksustamisele majandusaasta lõpus, kuna see on kajastatud raamatupidamise kasumina, tavapäraselt realisserimata kasumit ei maksustata enne, kui vara müüakse ja kasum realiseerub.
Julgeolekumaksu maksubaasist jäetakse välja: dividendid, mis on makstud juba julgeolekumaksuga maksustatud kasumist või on maksustatud juba välisriigis (dividendi saajal on vähemalt 10% osalus dividendi makstavas ettevõttes). Residendist äriühingu välisriigis püsiva tegevuskoha kaudu teenitud kasum.
Maksustamisperiood ja aruandlus: maksustamisperiood vastab ettevõtte majandusaastale. Maksu- ja Tolliametile tuleb esitada deklaratsioon majandusaastal teenitud maksustatava kasumi kohta hiljemalt järgmise majandusaasta 9. kuu 10. kuupäevaks. Maks tasutakse samaks kuupäevaks.
Avansilised maksed: maksukohustuslased peavad tegema avansilisi makseid iga kvartali viimase kuu 10. päevaks.
Antud muudatus nõuab ettevõtetelt tähelepanu raamatupidamisarvestusele ning täpset maksude planeerimist.
Näide:
Kui ettevõtte maksustatav kasum on 100 000 eurot aastas:
2% maks: 100 000 x 0,02 = 2000 eurot aastas.
Julgeolekumaksu eesmärk: julgeolekumaksu põhieesmärk on tugevdada riigi kaitsevõimet ja tagada täiendav rahastus julgeolekuvajaduste katmiseks. Selle taustaks on:
Eesootavad maksumuudatused on mahukad ja mõjutavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Hinnake oma finantsstrateegia ja eelarve üle, et olla valmis muutusteks. Varakult planeerides on võimalik nende mõjusid paremini juhtida ja optimeerida maksukohustusi.
