Kui ettevõte soovib teatud vara kasutada, kuid ei soovi või ei saa seda otse osta, on üheks võimaluseks rentimine. Rentimine võib olla kapitalirent või kasutusrent, mille vahel valimine sõltub ettevõtte vajadustest ja finantsolukorrast. Kuid enne nende kahe valiku vahel otsustamist tuleb mõista nende põhimõtteid ja erinevusi.
Kapitalirent, mida tuntakse ka finantsrendina, on rendileping, kus rentniku omandis oleva vara suur osa majanduslikest eelistest ja riskidest antakse rentnikule. Põhimõtteliselt tähendab see, et rentnik käsitleb vara justkui oma omandit. Kapitalirendi lepingud on tavaliselt pikaajalised ja sisaldavad kohustust rendiperioodi lõpus vara osta. Kapitalirendi puhul kajastatakse vara rentniku bilansis põhivarana ja rendikohustust kajastatakse võlakohustusena.
Kasutusrent seevastu on rent, kus suurem osa vara majanduslikest eelistest ja riskidest jääb rendileandjale. Rentnik ei käsitle vara omana ja ei pea seda oma bilansis arvestama. Selle asemel kajastatakse rendimaksed kasutuskuludena rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi lepingud on tavaliselt lühema tähtajaga ja ei sisalda kohustust vara osta.
Valik kapitalirendi ja kasutusrendi vahel sõltub ettevõtte konkreetsetest vajadustest ja eesmärkidest. Kapitalirent võib olla kasulikum, kui:
Teisalt, kasutusrent võib olla kasulikum, kui:
Oletame, et ettevõte A rentib ettevõttelt B masina, mille väärtus on 10 000 eurot. Kapitalirendi korral lepivad ettevõtted kokku 5-aastase lepingu, mille igakuine makse on 200 eurot ja aastane intressimäär on 5%.
Aastate lõikes näeks tagasimakse graafik välja järgmine:
| Aasta | Põhiosa jääk (€) | Intress (€) | Makse (€) |
|---|---|---|---|
| 1 | 10,000 | 500 | 2,400 |
| 2 | 8,100 | 405 | 2,400 |
| 3 | 6,105 | 305.25 | 2,400 |
| 4 | 4,010.25 | 200.51 | 2,400 |
| 5 | 1,810.76 | 90.03 | 2,400 |
Kapitalirendi puhul tuleb raamatupidamises jääkväärtust ja intressi arvestada kui põhivara amortisatsiooni ja intressikulu. Kui aga on tegemist kasutusrendiga, kajastatakse rendimakseid otse kasutuskuludes.
Lõpuks on oluline märkida, et olenemata valitud rendivormist, peab ettevõte järgima kehtivaid raamatupidamisstandardeid, sh IFRS 16 nõudeid rendilepingute kajastamise kohta.
Rendikohustuste jagamine lühiajaliseks ja pikaajaliseks on oluline raamatupidamisprotsess, mis aitab mõista ettevõtte tulevasi kohustusi ja rahavoogusid. Põhimõtteliselt kajastatakse kapitalirendi puhul kohustuste jagamist lühiajaliseks ja pikaajaliseks erinevalt sõltuvalt makseperioodist. Lühiajalised kohustused hõlmavad tavaliselt kohustusi, mis tuleb tasuda aasta jooksul, samas kui pikaajalised kohustused on need, mis ulatuvad üle aasta.
Kui näiteks ettevõte A rendib masina 5 aastaks kapitalirendi tingimustel, mille igakuised maksed on 200 eurot, jaotub rendikohustus järgmiselt:
Kapitalirendi puhul kajastatakse renditud vara bilansis põhivarana ning rendikohustus kajastatakse võlakohustusena. Põhivara amortiseeritakse rendiperioodi vältel ning makstakse intressi rendikohustusele. Rentnik peab kapitalirendi korral kajastama nii vara väärtuse kui ka rendikohustuse bilansis. Näiteks, kui ettevõte A rendib masina 5 aastaks kapitalirendi tingimustel ja masina väärtus on 10 000 eurot, siis see väärtus kajastatakse bilansis põhivarana.
Teiselt poolt, kasutusrendi puhul ei kajastata renditud vara bilansis. Selle asemel kajastatakse rendimaksed kasutuskuluna. Näiteks, kui ettevõte A rendib masina kasutusrendi tingimustel ja maksab 200 eurot kuus, siis kajastatakse igakuist 200-eurost makset kasutuskuluna.
Kapitalirendi ja kasutusrendi valimine sõltub ettevõtte vajadustest, strateegiast ja finantsolukorrast. Oluline on valida õige valik, mis aitab saavutada ettevõtte eesmärke ja järgida kehtivaid raamatupidamisstandardeid.
Vaatame nüüd kapitalirendi näidet, kus vara võetakse põhivarana arvele. Eeldame, et ettevõte A rendib masina ettevõttelt B kapitalirendi tingimustel. Masina algne maksumus on 10 000 eurot ja rendiperiood on 5 aastat, mis on ka masina eeldatav kasutusiga. Iga-aastane rendimakse on 2400 eurot ja intressimäär on 5%.
Rendiperioodi alguses: Ettevõte A võtab masina oma bilansis arvele põhivarana 10 000 euro eest ja näitab kapitalirendi kohustust võlana sama summa eest.
Rendiperioodi jooksul: Iga aasta lõpus arvestatakse intressikulu kapitalirendi kohustuselt. Näiteks esimesel aastal on intressikulu 5% * 10 000 eurot = 500 eurot. Põhivara amortisatsioon arvestatakse lineaarselt, st 10 000 eurot / 5 aastat = 2000 eurot aastas.
Rendimaksete tegemisel: Iga-aastane rendimakse jaotatakse intressikulu ja kapitalirendi kohustuse vähendamise vahel. Näiteks esimesel aastal on rendimakse 2400 eurot, millest 500 eurot on intressikulu ja ülejäänud 1900 eurot vähendab kapitalirendi kohustust.
Rendiperioodi lõpus: Pärast viimast rendimakset on kapitalirendi kohustus täielikult tasutud ja vara on täielikult amortiseeritud.
See näide näitab, kuidas kapitalirent võimaldab ettevõttel kasutada vara, mida ta ei pruugi suutnud osta otse, ja kuidas seda vara käsitletakse raamatupidamises põhivarana. Kuigi see tähendab suuremat kohustust võrreldes kasutusrendiga, võib see ka pakkuda suuremat kontrolli vara üle ja potentsiaalselt suuremat väärtust pikas perspektiivis.
Rendilepingute kasutamine on ettevõtetele atraktiivne võimalus, kuna see annab võimaluse kasutada varasid ilma suure algkapitali investeeringuta. Samas, kapitalirendi ja kasutusrendi valimisel on oluline mõista, et kummalgi on omad eelised ja puudused.
Kapitalirent on soodne, kui on olemas kindel soov või vajadus vara lõpuks omandada. Kapitalirent võib pakkuda ka maksusoodustusi, kuna nii vara kui ka rendikohustus võetakse bilanssi, mis võib avada võimalused amortisatsiooni ja intressikulude maksusoodustusteks.
Teisalt, kasutusrent on atraktiivne, kui vara kasutamise vajadus on lühiajaline või kui vara väärtus väheneb kiiresti. Kasutusrent vähendab ettevõtte bilansilist võlakoormust ja vähendab riske, mis on seotud vara väärtuse vähenemisega või tehnoloogia vananemisega.
Kapitalirendi ja kasutusrendi sõltub ettevõtte vajadustest, strateegiast ja finantsolukorrast. Kapitalirendi puhul tuleb kindlasti arvesse võtta ka raamatupidamislikke aspekte, nagu vara ja rendikohustuse bilansis kajastamine, intressikulu ja amortisatsiooni arvestamine ning rendimaksete jagamine intressi ja kapitali vähendamise vahel.
Käibemaksu (KM) arvestamine rendilepingute puhul on otseselt seotud rendimaksetega ning seda reguleerivad Eestis kehtivad käibemaksuseadused.
Kapitalirent: Kapitalirendi puhul on tavaliselt rendimaksete pealt KM tasumise kohustus. KM arvestatakse kogu rendimakse summalt, st põhiosa ja intressi pealt. KM tuleb tasuda rendimaksete tegemise hetkel. Näiteks kui rendimakse on 200 eurot kuus (ilma KM-ta) ja kehtiv KM määr on 20%, siis rendimakse KM-ga on 200 eurot + (200 eurot * 20%) = 240 eurot.
Kasutusrent: Kasutusrendi puhul kehtib sama põhimõte, st KM arvestatakse rendimaksete pealt ja tuleb tasuda rendimaksete tegemise hetkel. Näiteks kui kuine rendimakse on 100 eurot (ilma KM-ta) ja KM määr on 20%, siis rendimakse KM-ga on 100 eurot + (100 eurot * 20%) = 120 eurot.
Kapitalirendi ja kasutusrendi puhul on KM arvestamise põhimõtted üsna sarnased. Kuid kapitalirendi puhul, kus rendiperioodi lõpus omandab rentnik vara, tuleb arvestada, et vara omandamise hetkel võib tekkida täiendav KM kohustus, kui seda on lepingus eraldi määratletud. See sõltub konkreetsest lepingust ja tingimustest.
Ettevõtted, mis on käibemaksukohustuslased, saavad tavaliselt nii kapitalirendi kui ka kasutusrendi puhul rendimaksetelt sisendkäibemaksu maha arvata vastavalt Eesti käibemaksuseadusele. Kuid see sõltub ka rendilepingu tingimustest ja vara kasutamise eesmärgist.
Oluline on märkida, et rendilepingute käibemaksu arvestamisel tuleks arvestada ka muid aspekte, nagu näiteks rendiperioodi pikkus ja vara kasutamise eesmärk. Samuti on soovitatav konsulteerida maksunõustajaga, et tagada maksusoodustuste optimaalne kasutamine ja vältida võimalikke maksuriske.
Loodan, et see postitus aitas teil mõista kapitalirendi ja kasutusrendi erinevusi, kuidas neid raamatupidamises kajastada ning millistes olukordades võib olla üks või teine valik kasulikum. Andke oma ettevõtte vajadustele läbimõeldud otsus ja kasutage seda teavet oma ettevõtte kasuks. Kui teil on lisaküsimusi või vajate täiendavat nõu, ärge kartke pöörduda meie poole.
