Ettevõtte poolt kasutatava sõiduauto maksustamise ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise reeglid sõltuvad auto kategooriast (N või M) ning sellest, kas auto kasutatakse ainult ettevõtte tarbeks või ka erasõitudeks. Käesolev artikkel käsitleb M kategooria sõiduautode maksustamist ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist detailsemalt, selgitades erinevaid aspekte ja näidates, kuidas neid rakendada.
Kui M kategooria sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtte tarbeks, tuleb selle kohta teha märge maanteeameti liiklusregistris. Kui vastav märge on tehtud ja Transpordiametit teavitatud, siis erisoodustusmakse maksma ei pea. Järgnevalt on toodud juhised, kuidas seda teha Maanteeameti e-teeninduses:
Kui märget liiklusregistrisse ei ole tehtud, eeldatakse, et autot kasutatakse ka erasõitudeks, ja ettevõte peab maksma maksud erisoodustuselt.
Kui ettevõtte M kategooria sõiduautot kasutatakse ka erasõitudeks, tuleb arvestada erisoodustusmakse, mis sõltub auto vanusest ja võimsusest. Maksud tuleb maksta igal juhul, isegi kui erasõitude tegemine on võimalik või kui ettevõtte töötaja maksab ettevõttele erasõitude eest kompensatsiooni.
Erisoodustusmaksu suurus sõltub auto vanusest ja võimsusest. Alla 5-aastase auto puhul on erisoodustuse baas 1,96 eurot/kW kohta, üle 5-aastase auto puhul 1,47 eurot/kW kohta. Auto kilovattide arvu saab kontrollida tehnilisest passist või liiklusregistrist.
Erisoodustuse summa arvutamine käib järgmiselt: auto kilovattide arv korrutatakse kilovati hinnaga.
Näide 1: Ettevõte kasutab M-kategooria sõiduautot, mis on alla 5 aasta vana ja 110 kW võimsusega. Arvutus käib nii: Võimsus x kilovatihind ehk 110 x 1,96 = 215,60 eurot (maksubaas) Tulumaks: 215,60*20/80 = 53,90 eurot Sotsiaalmaks: (215,60+53,90)*33% = 88,94 eurot Maksud kokku: 53,90 + 88,94 = 142,84 eurot
Näide 2: Ettevõte kasutab M-kategooria sõiduautot, mis on üle 5 aasta vana ja 92 kW võimsusega. Arvutus käib nii: Võimsus x kilovatihind ehk 92 x 1,47 = 135,24 eurot (maksubaas) Tulumaks: 135,24*20/80 = 33,81 eurot Sotsiaalmaks: (135,24+33,81)*33% = 55,79 eurot Maksud kokku: 33,81 + 55,79 = 89,60 eurot
Arvestatud erisoodustuse summa (näidetelt 142,84 või 89,60 eurot) tuleb deklareerida TSD lisas 4, real 4040 ("Tööandja sõiduauto kasutamise võimaldamine töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks"). TSD vorm tuleb esitada ja maksud tasuda iga kuu 10. kuupäevaks.
Käibemaksuarvestus sõltub sellest, kas ettevõtte sõiduautoga tehakse ka erasõite või ainult 100% töösõite:
1. Kui sõiduauto on mõeldud ainult töösõitudeks (nt taksod ja õppesõiduautod), siis võib käibemaksu tagasi küsida täies ulatuses.Kuid oluline on meeles pidada, et erasõitudeks kasutatav auto ei kvalifitseeru M1-kategooria alla, mis tähendab, et sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang sellele ei laiene ning käibemaksu saab tagasi küsida 100% ulatuses. Siiski tuleb jälgida, et erasõitudeks kasutatava auto kulud oleksid rangelt eraldatud töösõitudeks tehtud kuludest, et vältida maksuprobleeme.
Lisaks tuleb meeles pidada, et kui auto kasutusotstarve muutub, näiteks esialgu kasutati autot ainult töösõitudeks, kuid hiljem hakati seda kasutama ka erasõitudeks, tuleb teha käibemaksu ümberarvestus ja vajadusel tagastada osa käibemaksust, mis oli seotud erasõitude tarbeks tehtud kuludega. Seetõttu on oluline pidada täpset sõidupäevikut ja hoida kõiki kuludokumente, et vältida maksuprobleeme ning tagada ettevõtte rahaline kasu sõiduauto kasutamisest.
Ettevõtte sõiduauto maksustamise ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise korraldamisel tuleks arvestada ka teisi aspekte, nagu sõiduautode kindlustus, hooldus ja kütusekulu.
Ettevõtte sõiduauto kindlustamisel on mõistlik valida kaskokindlustus, mis katab nii sõidukit kui ka sellega seotud vastutust. Töötajatele võib pakkuda ka tööandja poolt tasutud liikluskindlustust, mis katab töötaja poolt töösõitude ajal tekitatud kahju. Kindlustuspoliiside valimisel tuleks võrrelda erinevate kindlustusseltside pakkumisi, et leida sobivaim lahendus.
Sõiduautode hooldus ja remont on samuti olulised kulutused, mida ettevõtted peaksid planeerima. Regulaarne hooldus aitab tagada sõidukite pikema eluea ja parema töökorrasoleku. Samuti tuleks hoida silma peal töötajate poolt kasutatavate isiklike sõiduautode tehnilisel seisukorral, et vältida tööandja vastutust võimalike õnnetuste korral.
Kütusekulu on samuti oluline kuluartikkel, mida tuleks jälgida ja optimeerida. Ettevõtte sõiduautode puhul võib kasutada kütusekaarte, mis võimaldavad mugavamat ja läbipaistvamat kütusearvestust. Isiklike sõiduautode kasutamise hüvitise puhul tuleks aga töötajatele maksta kilometraažipõhist hüvitist, mis katab nende kütusekulud.
Võimalusel võiks ettevõte kaaluda ka keskkonnasõbralikumate sõiduautode kasutusele võtmist, nagu elektri- või hübriidsõidukid. See võib aidata vähendada kütusekulu ja heitkoguste teket ning parandada ettevõtte mainet keskkonnasäästliku tegutsejana.
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis on tööandja poolt töötajale makstav kompensatsioon tööga seotud isikliku sõiduauto kasutamise eest. Sõidupäevikut kasutatakse selleks, et jälgida tööga seotud sõitude läbitud vahemaad, kulusid ja sõidu eesmärki. Maksuvaba hüvitis on summa, mida tööandja võib töötajale maksta, ilma et sellelt peaks tasuma tulumaksu.
Eestis kehtib 2023. aasta seisuga maksuvaba hüvitise suurus on 335€/kuus ja määr 0,30 eurot ühe töösõidu kilomeetri kohta. See määr võib aja jooksul muutuda, seega tuleks jälgida maksu- ja tolliameti veebilehte või konsulteerida raamatupidajaga, et teada saada kehtivaid määrasid.
Sõidupäeviku pidamine on oluline, et dokumenteerida tööga seotud sõidud ja nende põhjused. Sõidupäevikusse tuleks märkida:
Tööandja peab sõidupäeviku alusel arvutama hüvitise ja maksma selle töötajale välja. Kuna maksuvaba hüvitise määr on kehtestatud kilomeetri kohta, tuleks sõidupäeviku alusel läbitud vahemaa korrutada kehtiva määraga. Näiteks kui töötaja on tööga seotud sõitudeks läbinud 100 km ja maksuvaba määr on 0,30 eurot/km, siis hüvitis oleks 100 km x 0,30 eurot/km = 30 eurot.
Oluline on meeles pidada, et maksuvaba hüvitis kehtib ainult tööga seotud sõitudele. Kui töötaja kasutab isiklikku sõiduautot ka muul eesmärgil (nt kodu- ja töökoha vaheline sõit), tuleb eristada töösõite isiklikest sõitudest ning hüvitist maksta ainult töösõitude eest.
Sõidupäevik on dokument, kus kantakse üles kõik tööalased sõidud, mida tehakse isikliku sõiduautoga. Sõidupäeviku pidamine on vajalik, et eristada töö- ja eraotstarbelisi sõite ning arvutada tööalaste sõitude hüvitist.
| Ettevõtte nimi ja reg.kood | |
|---|---|
| Sõidukit kasutava töötaja nimi | Töötaja 1 |
| Sõiduki registreerimisnumber | 123 ABC |
| Aruandeperiood | 01.05.2023 - 31.05.2023 |
| Kuupäev | Kellaaeg | Kirjeldus | Eesmärk T/E | Algpunkt | Sihtkoht | Odomeeter | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 01.05. | 09:00 | Kliendikohtumine | T | Tallinn | Tallinn | 5000 | 5050 |
| 02.05. | 10:00 | Tarnija külastus | T | Tallinn | Tallinn | 5050 | 5080 |
| 03.05. | 13:00 | Koolitus | T | Tallinn | Tallinn | 5080 | 5155 |
| 04.05. | 16:00 | Koolitus | T | Tallinn | Tallinn | 5155 | 5230 |
| 05.05. | 14:00 | Koosolek | T | Tallinn | Tallinn | 5230 | 5290 |
| Kokku läbitud kilomeetrid: | 290 | ||||||
| Isikliku sõiduauto kompensatsioon (0,30 eurot/km): | 87€ |
| Kasutaja allkiri: | Allkirja õigusliku esindaja allkiri: |
|---|---|
| Töötaja 1 | Ettevõtte õiguslik esindaja |
| Kuupäev: 01.06.2023 | Kuupäev: 01.06.2023 |
Selles näites on koostatud sõidupäevik, kus on näidatud erinevad tööalased sõidud ja nende kilometraaž. Sõidupäevikut tuleks regulaarselt kuupõhiselt täita ja säilitada raamatupidamises vajaliku aja jooksul.
INF 14 on Eesti Maksu- ja Tolliameti vorm, mida kasutatakse töötajate poolt tööalaste sõiduautode kasutamise deklareerimiseks. INF 14 võimaldab tööandjal esitada töötajatele makstud tööga seotud sõidukompensatsiooni andmeid. Järgnevalt on toodud ülevaade, kuidas deklareerida isikliku sõiduauto kasutamist INF 14 vormil:
Koguge kõik vajalikud andmed: Enne INF 14 vormi täitmist veenduge, et teil on olemas kõik vajalikud andmed, nagu töötaja nimi, isikukood, sõiduki registreerimisnumber, sõidupäeviku andmed ja väljamakstud hüvitiste summad.| Tegur | Ettevõtte sõiduauto | Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis |
|---|---|---|
| Soetus- ja hoolduskulud | Ettevõtte vastutab sõiduki soetamise, registreerimise, kindlustuse, hoolduse ja remondi kulude eest. | Töötaja vastutab nende kulude eest, kuid saab hüvitist tööga seotud sõitude eest. |
| Kütusekulud | Ettevõte maksab kütusekulud ja vastutab sõiduki kütusekaardi eest. | Töötaja maksab kütusekulud, kuid saab hüvitist kilomeetri alusel. |
| Maksud | Ettevõte maksab erisoodustusmaksu, kui sõidukit kasutatakse ka isiklikuks otstarbeks. | Töötaja saab sõiduauto kasutamise hüvitist maksuvabalt teatud tingimustel (nt tööandja poolt määratud määra piires ja sõidupäeviku alusel). |
| Amortisatsioon | Ettevõte peab arvestama sõiduki väärtuse vähenemisega aja jooksul. | Amortisatsioon on töötaja kanda, kuid see võib olla osaliselt hüvitatud hüvitiste kaudu. |
| Paindlikkus | Ettevõtte sõiduauto on tavaliselt ettevõtte töötajatele kättesaadav ainult tööülesannete täitmiseks. | Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis võimaldab töötajal oma sõidukit kasutada nii töö- kui ka isiklikuks otstarbeks. |
Analüüsi tegemiseks tuleks hinnata, kuidas need tegurid mõjutavad teie konkreetset ettevõtet ja töötajaid. Võimalik, et mõnele ettevõttele sobib paremini ettevõtte sõiduauto, samas kui teistele on kasulikum kasutada isikliku sõiduauto hüvitist.
Ettevõtte sõiduauto võib olla kasulikum, kui:
1. Sõidukit kasutatakse peamiselt ainult tööülesannete täitmiseks.Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis võib olla kasulikum, kui:
Lõpliku otsuse tegemisel tuleks kaaluda nii ettevõtte kui ka töötajate vajadusi, eelistusi ja finantsolukorda. Samuti on oluline arvestada maksu- ja seadusandlike nõuetega ning konsulteerida vajadusel raamatupidaja või maksunõustajaga.
